SÕNASTIKE TUTVUSTUS

Eesmärk

Mõistete sõnastike eesmärgiks on aidata aru saada ainevaldkonna-alastest tekstidest. Aine õppimiseks on tarvis teada palju mõisteid ja neid tähistavaid termineid. Neist sõnastikest saab järele vaadata terminite tähenduse, käänamise eesti keeles ja tõlke vene keelde.

Mõistete valiku aluseks on riikliku ainekava gümnaasiumiastme õpikud. Viimastest on valitud nii põhimõisted kui ka teised aine heaks omandamiseks vajalikud mõisted.

Sõnastikud on koostatud gümnaasiumiastme õpilastele ja on kasulikud eelkõige vene õppekeelega koolidele:
1) õpilased leiavad siit terminite selgitusi ja näiteid nende kohta;
2) õpetajad leiavad kiiresti termini tõlke eesti keelde;
3) kooli lõpetanud, kes jätkavad ajalooõpinguid, saavad siit järele vaadata nii venekeelse termini tõlke kui termini selgituse eesti keeles.

Eestikeelsete koolide õpilased leiavad sõnastikust kiiresti terminite tähendused.

Soovime teile sõnastike meeldivat kasutamist!
Sõnastike koostajad

Termini selgituse näited

aadel [aadli, aadlit, aadleid] (=rüütliseisus) sõjameeste seisus, kuhu kuulusid kõik feodaalid keskaegses Euroopas. Hiljem privileegidega kõrgem seisus. Vt ka teine seisus, rüütel ● дворянство; рыцарское сословие

aeroob [aeroobi, aeroobi, aeroobe] (=aeroobne organism) organism, kes suudab elada ainult vaba hapnikku sisaldavas keskkonnas. Δ koer, inimene. ● аэроб; аэробный организм

dionüüsiad [dionüüsiate, dionüüsiaid] pidustused veini- ja viljakusjumal Dionysose auks Vana-Kreekas, kus etendati näidendeid. Δ linnarahvale lavastati kolme päeva jooksul võistlusena uusi näidendeid. ● Дионисии; празднества в честь Диониса

Esimesena ja paksus kirjas on trükitud termin. Terminid on järjestatud alfabeetiliselt.

Termini järel kandilistes sulgudes ([ ]) on termini põhikäänded:
- ainsuse omastav (vastab küsimusele mille?)
- ainsuse osastav ( vastab küsimusele mida?)
- mitmuse osastav (vastab küsimusele mida?).

Kui märksõna on mitmuse nimetavas käändes, siis on lisaks antud ka ainsuse nimetava vorm; kui märksõnal ainsust pole, siis on antud mitmuse omastava ja osastava vormid.

Kui märksõnal mitmust pole, siis on antud ainult ainsuse omastava ja osastava vormid.

Järgmisena on esitatud termini selgitus.

Järgneb soovitus vaadata ka termineid rüütel, teine seisus.

Lõpus, suure punkti järel, on alati tõlge vene keelde; antud juhul on vene keeles kaks terminit.

Mõnda mõistet võidakse tähistada ka kahe terminiga. Siis on sõnastikus ühe termini juures täielik selgitus (nagu ülaltoodud näidetes) ja teise termini juures lihtsalt viide esimesele terminile. Näiteks graar_ref`orm [-ref`ormi, -ref`ormi, -ref`orme] Vt maareform

Sõnastikus kasutatud tähistusi

` (rõhukriips) märgib ebaregulaarset rõhku. See on pandud rõhulise silbi täishääliku ette nt arab`istika.

_ (alakriips) tähistab liitsõna osasõnade vahelist piiri, nt antiik_kultuur.

Tavalises tekstis rõhumärke ja liitsõnapiire ei näidata.

- (sidekriips) sõna ees asendab liitsõna või väljendi osa, mis käänamisel või pööramisel ei muutu, nt kirjutamata antiik_aeg 〈-aja, -aega〉 tähendab antiikaja, antiikaega.

Kui sõna on seletuses esitatud hüperlingina, siis see tähendab, et tegemist on samas sõnastikus defineeritud terminiga.

= (võrdusmärk) tähistab sünonüümset terminit. Nt arhitektuur 〈arhitektuuri, arhitektuuri〉 (=ehituskunst) tähendab, et arhitektuur ja ehituskunst on sama tähendusega terminid.

Δ (kolmnurk) tähistab näite algust selgituses.

● (suur punkt) on enne venekeelset terminit.

Lühendid

a – aasta
e – ehk
eKr – enne Kristuse sündi
jm – ja muud
jms – ja muu seesugune
jne – ja nii edasi
jt – ja teised
lk – lehekülg
lüh – lühend
nn – niinimetatud
nt – näiteks
pKr – pärast Kristuse sündi
pms – peamiselt
saj – sajand
sh – sealhulgas
s.o – see on
st – see tähendab
u – umbes
v – või
vm – või muu, või muud, või mujal
vms – või muud sellist, või muu seesugune
vrd – võrdle
vt – vaata
vt ka – vaata ka