kangtõ *118 adj
(a) kange, jäik ▫ stīvs, sastindzis - kangtõks īedõ kangeks jääda ▫ sastingt; kangtõks kilmõ kangeks külmuda ▫ sasalt ragā KK77a
(b) kange, tugev ▫ stiprs, spēcīgs | = kangti- Tämpõ vȯ’ļ kangtõ õvā. Täna oli tugev hoovus. ▫ Šodien bija spēcīga straume.
|
